Olen tänaseks olnud töötu 3 kuud. Masendav, eks ole?! Samas, ma isegi ei tea, kas tahan taas töötada kollektiivis, elada sisse uuesti võõraste inimeste perre. Vabadus, mida pakub mulle minu kodu, minu tegevus, minu mõtteviis... see on liialt südamelähedane, vähemalt hetkel. Kindlasti tekib aeg, mil ma vajan uuesti seltskonda, kuid ma pole päris kindel missugune see saab olema.
Niisiis, kõik järjekorras. Vahepeal olid jõulud. Traditsiooniliselt, oli meie pere taas 3 päeva koos. Minu pere 5 liiget, ema, isa, õde, õemees. Tõeliselt kaunid ja rahulikud jõulud. Esimesed jõulud olid minu rahakott tühi! Ei teinud ma kingitusi :-(, ei pakkunud hõrgutisi lauale. See-eest pakkusin oma südamesoojust ja ka maja pindala kõigile omastele :-) Ka lihakraam, mis lihakast sai võetud nii prae kui süldi näol tuli minu poolt. Noh vähemalt seegi :-) Kuigi, tahaks, et oleks alati raha, et pakkuda oma kõige lähematele inimestele kõike. Kuigi, ma tean, raha eest ei saa pakkuda seda, mis hinges on. Loodan, et saabub kompromiss rahamaailma ja hingemaailma vahel.
Jõulud möödas, tuli kärtsu ja pauguga aasta uus. kena vaatepilt oli Vanemuise eest. Esimene aastavahetus, mil olin kaine. Ei teagi miks. Lihtsalt ei sobinud see joomine. Aga lõbus oli sellegi poolest.
Aga nüüd natuke vahelepõiget. Detsembris käis ema Peterburis ning ostis inkubaatori tibude haudumiseks. Unustasin mainida, et minu uus hobi ja investeering vanaduspõlve on linnukasvatus. See on nagu viirus, mis minusse tungis. Räägin vaid lühidalt, et mul on 7 kana ja kukk. Ja inkubaator andis mulle võimaluse haududa välja oma tibud. Esimene katse ei õnnestunud küll edukalt, sain vaid 3 tibu 19munast. Kuid pole hulliu. Harjutamine teeb meistriks. Hakkasin isegi väikest äriplaani kirjutama, palju kraami linnukasvatuseks vaja. Hetkel on minu huvi kanad ja haned. Viimaseid veel pole, kui kavatsen need soetada. Selle suureks tõukeks oleks abikaasa pääsemine Soome tööle. Siis saab teha korraliku soojustatud linnumaja. Hea kui saaks soetada oma 20-30 kana ja 10 hane... soojustatud ruum võimaldaks ka mõned küülikud võtta. Kits, noh... see oleks maximum :-))) Vähemalt nälga ei jääks.
Ei tea ju mida see elu siin Eestimaal veel võib endaga kaasa tuua, aga selline naturaalmajandus annaks võimaluse hinge sees hoida.
Seega, tööd pole ma saanud 3 kuud, kuigi olen kandideerinud paljudesse enda haridus ja töökogemusele vatsavasse kohta. Abikaasa ka on hetkel tööta, kuigi on firma nimekirjas... Suhteliselt kehv olukord arvestades, et aprillis on mul viimane töötu abiraha, edasi vist tuleb loobuda majast ja kuuse alla minna.Ei taha isegi sellele mõelda.
Ma olen opakalt loll ja usun ikka, et minu täht ei ole loojunud, et ma ei jää ilma majast, mis on minu ja mu perekonna ellujäämise võti. Ma usun, et kuskilt tuleb see abi, mis viimasel hetkel meid uppumise surmast päästab....
