Saturday, January 15, 2011

15.01.2011


Uus aasta, uued rõõmud, uued mured.
Taas tööst ilma. Imelikul kombel ei kurvasta ma selle üle üldse. Tunnen vabadust ja kergendustunnet. Mitte, et see töö nüüd mulle ei meeldinud, aga lihtsalt... vist olin sellest ammendunud. Ka need pikad sõidud ja kuu mitmetuhandeline kilometraaz väsitas ja koormas mu närvisüsteemi. Olen ju üksi kogu majapidamise peale. Ilma meheta on väga raske majapidamist juhtida. Tundus, et juba novembris olin ma väsinud. Viimased 1,5 kuud olin ma juba sügavas depressioonis. Tahtsin kuhugi ära, kus poleks kedagi, oleks vaid rahu ja vaikus. Tööd tegin nagu oleks ma kuskil teises reaalsuses. Ega ma eriti ei mäletanud, mida või kus ma olin ja mida tegin. Töö kannatas, kannatas aruandlus ja tulemus oligi vallandamine.
Aga nüüd, on kerge tunne. Oleks nagu taas enda maailma naasnud. Meeleolu on parem. On soov kodus toimetada. Täna koristasin suure mõnuga oma magamistuba. Jube missuguses seapesas ma elasin. Oh nii palju on veel koristada! See ei hirmuta mind, sest mul pole enam vaja kuhugi sõita nendes kohutavates talveoludes. Ei pea enam hommikuti mõtlema, et kas ma ikka tulen elusalt maanteelt tagasi...
Võtan nüüd aja natukeseks maha. Nälga ma ei jää. Süüa on piisavalt. Abikaasa teenib hetkel Soomes. Anna Jumal talle jõudu. Ise vaatan kõrvalt ka mingit tööotsa. Tegelikkuses tahaks tööd kodus teha ja sellega hästi teenida. Olla iseenda peremees. Palju teen, nii palju teenin.
Ah jaa, ja veel. Tegelikult kuluks üks kosutav puhkus sooja mere ääres ära. Päikese ja kuuma liivaga. Ja maja ehituseks üks suur loto võit. Need kolm asja annaksid selle tõelise õnne ja rahulolu tunde. Sõltumatus, Vabadus, Võimalused enesearenguks...
Tahaks arendada end sensitiivses vallas. Tean, et mul võimed... mõttejõud. Näen tihti imelikke unesid. Neid peaks hakkama kirja panema.
Näiteks paar päeva tagasi nägin unes, kuidas mina, minu abikaasa ja minu ema ujume laias jões. Jõgi on läbipaistev. Taamal paistab vees olevate tugipostidega sild. Äkitselt tunnen kuidas keegi puudutab minu jalga. Vaatan läbi vee ja märkan suurt kala. Algul kala ehmatas mind, kuid ta polnud kuri ja puges mulle käte vahele. Kala oli suur. Süles hoides oli kala pea veest väljas. Mõtlesin, et ta ju ei saa hingata ja lasin ta uuesti vette. Äkitselt olin ma aga hoopis sellesse samasse jõkke suubuva oja kaldal, sama kala süles. Mõtlesin jälle, et kala ei saa maa peal hingata ja lasin ta ojja. Äkitselt aga oli kaldale tekkinud helesinine paat ühe aeruga. Paadi istmel lamas helesinine raamat, mille kaanele oli kirjutatud FILOSOOFIA. Kui ma raamatu avasin, siis pool lehekülge oli ladina keeles (vähemalt ma arvasin selle olevat) ja pool inglise keeles tõlge. Istusin paati ja hakkasin paadis püstiseistes ühe aeruga jõe poole sõudma. Kuid millegipärast oli vool (oja peaks ju voolama jõkke, aga siin oli vool jõe poolt) nii tugev, et mul ei jätkunud jõudu jõeni sõuda.Viskasin aeru minema ja astusin paadilt maale...