Viskan pilgu möödunud kuudele. Talv oli see aasta külm ja talverohke. Kevad tuli alles aprillis. Suvi algas mõnnalt ja kestab siiani. Vahelduvpilvisus, vahel vihma. Kui välja arvata mõned päeva kuumalainet, mis tegi elamise põrgulikult kuumaks, võib tunnistada, et on üks tõsiselt kaunis suvi. Suvi, milles puudub vürts! Puudub minu jaoks, sest ma ei oska seda enese jaoks tekitada. Pole ju sõpru, pole seltskonda!....
Abikaasa on käinud selle poole aasta jooksul paar korda Eestis. Mina korra Soomes.
Viimane kord oli ta suisa 17 päeva kodus. Olin õnnelik! Kuigi kõik olnud päris nii nagu vaja. Ta oli muidugi ääretult tubli. Kõrvalhoone, mille planeerisime suvemajaks, sai ümber nimetatud kanamajaks. Siena sai soojustus ja Falu rödfärg punane laudis. Kahjuks pidi abikaasa tagasi Soome sõitma ja ehitus jäi pooleli. Loodetavasti tuleb ta septembri alguses pikemale nädalavahetusele ja teeb selle hoone lõpuni. Olen rahul, et ehitus ikka liigub, kuid mõned päevad jäid puudu meie kahe jaoks.Oleks tahtnud temaga veeta kas või paar päeva kodust eemal romantikat tehes. Oleks olnud lihtsalt meie kaks! Planeerin Augusti alguses Soome sõitu. Peaks mõtlema midagi lahedat, et viita aega koos. Tean tema ütlemisi, raha tuleb säästa, kuid teenida ja mitte kulutada seda natuke enda heaoluks pole ka parem variant. Keha ja hing vajavad väikest kosutust, dobingut, inspiratsiooni, jõudu, et edasi töötada ja liikuda. Ma saan aru, et minu panus ühisesse rahakotti on nagu piisk merre, kuid vaatamata sellele, olen ma selle kevadega teeninud 670EUR oma linnukasvatuse pealt. See raha läks kõik kõrvalhoone ehituse peale. Nüüd olen alustanud uut korjet. Hetkel juba 50EUR, mis peaks üpris varsti 100EUR ni kerkima. Olen mõlgutanud mõtteid augustiks Soome tööle minna. Teeniks 500EUR kuuga. Septembris tagasi, sest siis tuleb küüslaugu korjamine ja turustamine. Selle aasta saaks küündib 145kg. Loodan, et leian turu, et see kõik ühte kohta maha müüa. Siis võin lubada endale osta täisautomaatne inkubaator, sest uus vene penokarp lihtsalt kärssas läbi. ja kui jääb raha üle, ehk teha endale üks väike reisuke Itaaliasse. Jube kuidas mind sinna tõmbab, nagu magnet. Septembris on odavad piletid ka saadaval.... mmm, ei hakka vesistama.
Mnjah, eluke veereb, aga ma tunnen enda tühisust ja kasutust. Ma nagu olen ja pole ka. Olen kasulik ja pole ka. Tahaks luua, aga mõtted puuduvad. Ja isegi kui mõtted teivad, on hirm hakkama saamise ees...
Oh tuleks see õige vaim peale! See IN tunne. Tunda, et olen keegi. Osa millestki globaalsest. Üks pisike hammasratas, mis paneb elu premini tiksuma...
Kuid samas, kas inimene peab elama sotsiaalset elu?! Kas ta peab olema üks ühiskonna hammasratastest? Eh, mul on mõtted kokku jooksnud ....
