25 mai

Peaks vist mõned read oma elust kirja panema. Pärast hea lugeda, mida tegin, millest mõtlesin ja millised emotsioonid ja tunded mind valdasid.

Kursustel käidud. Oli väga spetsiifiline kursus teemal Põllumajanduse tasuvusanalüüs muutuvates majandustingimustes. Kursus sisaldas palju materjale, tabeleid arvutusi. õneks olen ma majanduse lõpetanud ning arusaamine teemast oli täiesti mõistetav. Kuigi teema puudutas rohkem viljakasvatajaid, sain ka mina üht-teist kõrva kasulikku kõrva taha.

Antud kursuselt sain innustust, et tuleks läbida kõik, mind huvitavad kursused. Seda enam, et antakse ka paber kursuse läbimise kohta.

Mis siis vahepeal veel juhtus. Koorunud 3st hanepojast, tappis vares ühe ära. Jäi vaid kaks. Kuna 7 hane oli minu plaanide jaoks vähe, siis otsustasin osta hanemune juurde. Kahjuks ei saanud ma mune ja ostsin hoopis 3 tibu juurde. Tibud olid mõni päev minu hanepoegadest vanemad, kuid kasvult!!!! poole väiksemad. Hinna ja kvaliteedi suhe oli paigast. Loodan, et minu rasvasel kesapõllul kosuvad tibud jõudsalt.

Nüüd on hanekesed juba 1 kuused ja ilusti polstrit juurde kasvatanud. Suuremad, on juba nii suured ja rasked, et süles olemisega on probleeme. Olen rahul oma kätetööga :-)

Inkubaatoris on soojas 60 muna. Palju koorub ei tea. Reziim peaks olema paigas. Aga ootan, siidikana, maransit, segaverelisi ja faverolli papaga tibusi.

Mis veel. Olen siin majas üksi, kuigi elan koos lastega. Kaks täisealist last, 21 ja 20, aga abi ei mingisugust. Tappev. Kui midagi palun teha, siis tuleb 1001küsimust, miks, mille jaoks ja nii edasi... ma olen väsinud võitlemast nendega. Lihtsam on teha ise, kuid füüsis ei pea vastu. Lisaks pole kuskilt võtta moraalset ega vaimset toetust. Füüsilisest ei räägi ma üldse. Abikaasa on Soomes ja isegi kui ta koju paariks-kolmeks päevaks tuleb, siis on ta siin nagu turist. Kodune elu teda ei huvita, minu raskused ka mitte. Füüsiline kokkupuude on mittepiisav, et korvata minu puudusi meheliku õrnuse, toetuse, puudutuste, armastuse, soojuse, mõistvuse jne järele. Ma vajan mehelikku tuge, vajan, et mehelik abi oleks mu kõrval. On väga raske vastutada kogu majapidamise eest, olla nii mees kui naine...Just see vastutus, on see, mis on psühholoogiselt raske ilma meheta. Isegi, kui meest pole otsustamas, kuid ta viibib füüsiliselt sinu kõrval, on see lihtsam. Kuid praegu..., ah mis ma siin kurdan... ma pean eluga edasi minema.

Täna helistasime. Ta ei tule enne kui juulis!! .... uputan end veiniklaasi....